Minevik oli, tulevik alles tuleb ja hetk on käes. Osa teest on käidud, teadmatu veel ees, kuid kindel pind siiski jalge all. Momendil on oluline moment milles ollakse, jäädes taga nutma olnut jäädakse seisma ega liiguta kuskile, unistades meeletult tulevikust kaob jalge alt reaalsus ja ununeb kõik see, mis on. Ning ühel hetkel kui unistus saab ebareaalseks reaalsuseks on õilis tunne kuid kui see tunne kaob ja saabub reaalne reaalsus ei osata enam toimida, sest tundub et on kadunud kõik mis oli kuigi pole olnud miskit. Tuleb unistada, tuleb mäletada, tuleb elada, peamiselt momendis.
.